List of numbers in various languages

The following tables list the cardinal number names and symbols for the numbers 0 through 10 in various languages and scripts of the world. Where possible, each language's native writing system is used, along with transliterations in Latin script and other important writing systems where applicable. In some languages, numbers will be illustrated through to 20.

Language families of Afro-Eurasia

Andamanese languages

Language 012345678910
Aka-Bo lĭdĭgĭwāsiēdelūlakumugyĭgĭlmugeridjūmāsiungertōsiūnākēlacārāli
Jarawa (Jarwa) o:yana:yaikkandʼ deyilomaːlakut̩t̩uottid̩aboːčaːrepoːt̩t̩emaːre
Ongan -i-uaiya-i-naɡa-i-rejidda

Austroasiatic languages

Language 01234567891011121314151617181920
Bahnar minhbalpengpuonpo'damdo'droudo'pohdo'ngamdo'sinpo'jit
Khasi weiarlaisawsanhynriewhynñiewphrakhyndaishiphewkhat-weikhat-arkhat-laikhat-sawkhat-sankhat-hynriewkhat-hynñiewkhat-phrakhat-khyndaiarphew
Khmer
សូន្យ
soun

មួយ
muəj

ពីរ
piː (pɨl)

បី
ɓəj

បួន
ɓuən

ប្រាំ
pram

ប្រាំមួយ
pram muəj

ប្រាំពីរ
pram piː (pram pɨl)

ប្រាំបី
pram ɓəj

ប្រាំបួន
pram ɓuən
១០
ដប់
ɗɑp
Mon
သုည
[su.nya]

မွဲ
[mòa]

ၜါ
[ba]

ပိ
[pɔeˀ]

ပန်
[pɔn]

မသုန်
[məsɔn]

တရဴ
[kərao]

ထပှ်
[thəpɔh]

ဒတံ
[həcam]

ဒစိတ်
[həcit]
၁၀
စှ်
[cɔh]
Mundari mid

मिसा missa
(once)
baria

बरसा
birsa
(twice)
apia

अपिसा
apisa
(thrice)
upuɲia

उपनुसा
upnisa
(four times)
moɲrea

मोंड़ेसा
mondesa
(five times)
turuia

तुरिसा
turisa
(six times)
eya

ए'सा
eh sa
(seven times)
irilia

इरलसा
erklsa
(eight times)
area

अरे-सा
are sa
(nine times)
gelea

गेलसा
gelsa
(ten times)
Nicobarese;
Car *
heng' [héŋ]
; kahóˑk [kaˈhoːk]
ne:t;
nɛ́ˑt [nɛːt]
lu:i;
lúˑy [luːj]
fe:n;
fɛ́ˑn [fɛːn]
tanwi;
tanɨ́y [taˈnɨj]
tafu:l;
tafúˑl [taˈfuːl]
sat;
sát [sat]
hewhere;
hɛ́vhər̃ɛ [ˈhɛwhəɾɛ]
macuhtere;
macúhtər̃ɛ [maˈcuhtəɾɛ]
sam;
síˑn [siːn] / sɨ́m
kahóˑk síˑnnɛ́ˑt síˑnlúˑy síˑnfɛ́ˑn síˑntanɨ́y síˑntafúˑl síˑnsát síˑnhɛ́vhər̃ɛ síˑnmacúhtər̃ɛ síˑnnɛ́ˑt ʔanáˑy [ˈnɛːtʔaˈnaːj]
Palaung u:e:ru-a:ip'o:np'anto:rpu:rta:t'i:mkö:r
Semai* naneknarnikempatlimaenamtujuhlapansembilansepuluh
Semelai muyna:rhmpehmponmesongprutempohkitwitkantimkumay
Semoq Beri (Semaq Bri) muyhmahmpe?hmponmesongpru?tempohgêntinggêntikmogênor
Sino-Vietnamese*
linh, lênh

nhất
二 / 兩
nhị / liǎng, lưỡng

tam

tứ

ngũ

lục

thất

bát

cửu

thập
十一
thập nhất
十二
thập nhị
十三
thập tam
十四
thập tứ
十五
thập ngũ
十六
thập lục
十七
thập thất
十八
thập bát
十九
thập cửu
廿
nhập
Vietnamese
không
𠬠
một
𠄩
hai
(old: *hal)
𠀧
ba
𦊚
bốn
𠄼
năm
𦒹
sáu
𦉱
bảy
𠔭
tám
𠃩
chín
𨒒
mười (*chục = tenth)
𨒒𠬠
mười một
𨒒𠄩
mười hai
𨒒𠀧
mười ba
𨒒𦊚
mười bốn
𨒒𠄼
mười lăm
𨒒𦒹
mười sáu
𨒒𦉱
mười bảy
𨒒𠔭
mười tám
𨒒𠃩
mười chín
𠄩𨒒
hai mươi
Wa ra:loibunpuånlicha:lichsìtä'sha:timkau / kao
Notes
^* Car is the most widely spoken of the Nicobarese languages spoken in the Nicobar Islands of India. Although related distantly to Vietnamese and Khmer, it is typologically much more akin to nearby Austronesian languages such as Nias and Acehnese, with which it forms a linguistic area.[1]
^* Semai numerals have been heavily influenced by Malay. Only numerals from one to three are native words, the rest are Malay.
^* Like Japanese and Korean, Vietnamese uses two numbering systems, one based on native vocabulary and one based on a Sino-Xenic numbering system (Sino-Vietnamese). In modern Vietnamese the native readings are more commonly used.

Caucasian languages

Kartvelian languages (South Caucasian)

Language 012345678910
Georgian ერთი
erti
ორი
ori
სამი
sami
ოთხი
otxi
ხუთი
xuti
ექვსი
ekvsi
შვიდი
švidi
რვა
rva
ცხრა
cxra
ათი
ati
Georgian, Old ႤႰႧႨ
erti
ႭႰႨ
ori
ႱႠႫႨ
sami
ႭႧႾႨ
otxi
ႾႳႧႨ
xuti
ႤႵႥႱႨ
ekwsi
ႸႥႨႣႨ
šwidi
ႰႥႠჂ
rvaj
ႺႾႰႠჂ
cxraj
ႠႧႨ
ati
Laz არ
ar
ჟურ/ჯურ
žur/ǯur
სუმ
sum
ოთხ
otx
ხუთ
xut
ანსი/აში
ansi/aši
შქ(ვ)ით
šk(v)it
ოვრო
ovro
ცხო(ვ)რო
cxo(v)ro
ვით
vit
Mingrelian ართი/აკა
arti/akʼa
ჟირი
žiri
სუმი
sumi
ოთხი/ანთხი
otxi/antxi
ხუთი
xuti
ამშვი
amšvi
შქვითი
škviti
(ბ)რუო
(b)ruo
ჩხორო
čxoro
ვითი
viti
Svan ეშხუ
ešxu
ჲორი/ჲერუ/ჲერბი
jori/jeru/jerbi
სემი
sami
(ვ)ოშთხვ
(w)oštxw
ვოხვიშდ/ვოხუშდ
woxwišd/woxušd
უსგვა/უსკვა
usgwa/uskʼwa
იშგვიდ/იშკვიდ
išgwid/iškʼwid
არა
ara
ჩხარა
čxara
ჲეშდ
ješd

Northeast Caucasian languages

Dagestanian languages 012345678910
Avar ноль
nol'
цо
co
кIиго
kʼigo
лъабго
łabgo
ункъо
unqʼo
щуго
ššugo
анлъго
anłgo
анкьго
anƛʼgo
микьго
miƛʼgo
ичIго
ičʼgo
анцIго
ancʼgo
Bezhta нол
nol
гьонс
hõs
къона
qʼona
лъана
łana
оьнкъоьнаь
ö̃qʼönä
лъина
łina
илъна
iłna
алIна
aƛna
белIна
beƛna
аьчIена
äčʼena
ацIона
acʼona
Dargin (Gubden) секІал агар, нол
sek’al agar, nol
ца
ca
кІел
k’el
хІябал
ħaˤbal
авъал
awʔal
шуел
šuyel
урегал
uregal
ерхІел
yerħel
гехІел
geħel
урчІемал
urč’emal
ецІал
yec’al
Dargin (Mekegi) нул
nul
ца
ca
кІвел
k’ʷel
хІябал
ħaˤbal
авъал
awʔal
швел
šʷel
урегал
uregal
йерхІел
yerħel
гахІел
gaħel
урчІемал
urč’emal
йецІал
yec’al
Dargin (Usisha) нуль
nulʲ
ца
ca
кІел
k’el
гІябал
ʕaˤbal
агъал
aɣal
хьал
x̌al
уреккал
urek̄al
йарал
yaral
ккехІел
k̄eħel
урчІемал
urč’emal
йецІал
yec’al
Hunzib гьынс
hə̃s
къану
qʼanu
лъана
łana
окъен
oqʼen
лъино
łino
илъно
iłno
алIно
aƛno
белIно
beƛno
учIин
učʼin
ацIын
acʼən
Tsez сис
sis
къаIно
qʼˁano
лъоIно
łˁono
уйно
uyno
лъено
łeno
илъно
iłno
оIлIно
ˁoƛno
билIно
biƛno
очIчIино
očʼčʼino
оцIцIино
ocʼcʼino
Nakh languages 012345678910
Bats цхьа
cħa
ши
ši
кхо
qo
дIивъ
dˤiv'
пхи
pxi
етх
yetx
ворлъ
vorł
барлъ
barł
исс
iss
итIтI
itt
Chechen нул
nul
цхьаъ
cẋaj
шиъ
şij
кхоъ
qoj
диъ
dij
пхиъ
pxij
ялхI
yalx
ворхI
vorh
бархI
barh
исс
iss
итт
itt

Northwest Caucasian languages

Language 012345678910
Abkhaz акы
akʼə
ҩба
ɥəba
хҧа
χpa
ҧшьба
pʃba
хәба
χʷba
фба
fba
бжьба
bʒba
ааба
aːba
жәба
ʒʷba
жәаба
ʒʷaba
Abaza закIы
zakʼə
гIвба
ʕʷəbɑ
хпа
χpɑ
пщба
pʃbɑ
хвба
χʷbɑ
цба
t͡sbɑ
бжьба
bʒbɑ
агIба
aʕba
жвба
ʒʷba
жваба
ʒʷaba
Western Circassian (Adyghe) зиI
zjəʔ
зы
тIу
tʷʼə
щы
ʃə
плIы
pɬʼə
тфы
tfʷə
хы
блы
bɮə
и
бгъу
bʁʷə
пшIы
pɕʼə
Eastern Circassian (Kabardian) зыри
zərjə
зы
тIу
tʼəw
щы
ɕə
плIы
pɬʼə
тху
txʷə
хы
блы
bɮə
и
бгъу
bʁʷə
пщIы
pɕʼə
Ubykh за
za
тIқва
tʼqʷʼa
ща
ɕa
плIы
pʼɬʼə
шхы
ʃxə
фы
блы
blə
Ғва
ʁʷa
бҒьы
bʁʲə
жвы
ʒʷə

Chukotko-Kamchatkan languages

Language 012345678910
Alutor hennanngita-qngerù-qqengerà-qqe,mellenginahennanmet-legenngeyamet-legenamngeyoot-kinqonacgen-kinmenget-kina
Chukchi ynnenñireqñyroqñyraqmytlyñynynnanmytlyñynñer'amytlyñynamñyrootkenqonacgynkenmyngytken
Koryak ennenngicce-qngeyo-qngeya-qmellengenaennenmet-lengenngey'amet-lengenamngeyoot-kenqonacgen-kenmenget-kena
Palan
hennenngeta-qngrù-qqangrà-qqa,mellengenahennenmet-legenngeyamet-legenamngeyoot-kenqonacgen-kenmenget-kena
Itelmen 012345678910
Itelmen
°ӄниӈ
°qniŋ
[qʷnʷʏŋʷ]
касӽ
kasχ
[kɑɕχ]
чʼоӄ
çʼoq
[t͡ʃʼɔq]
чʼаӄ
çʼaq
[t͡ʃʼɑq]
кувумнук
kuwumnuk
[ˈkʷuβumnʷuk]
кэлвук
kelwuk
[ˈkɛlβuk]
этуктунук
etuktunuk
[ˈɛtʷuktʷunʷuk]
чоʼоктунук
çoʼoktunuk
[ˈt͡ʃɔʔɔktʷunʷuk]
ча'актанак
ça'aktanak
[ˈt͡ʃɑʔɑktanɑk]
товасса
towassa
[ˈtʷoβasːa]
West Itelmen
knɨnkasxchoŭ-kcha-kkugum-nukkeĺkug'et-utk-tunukcho-'ok-tunukcha-'ak-tanakžužad
South Itelmen
dizkkaz/ka'aschakcha'akko'om-nakkilko̯ak'ita-'a-tukchu-ku-tukcha-'ak-takkumx-tuka

Dravidian languages

Language 012345678910
Proto-Dravidian+ *onṯu*īraṇṭu*mūnṯu*nālku*caymtu*cāṯu*ēḻtu*enṭṭu*toṇpaḥtu*paḥtu
Kannada
ಸೊನ್ನೆ
sonne

ಒಂದು
ondu

ಎರಡು
eraḍu

ಮೂರು
mūru

ನಾಲ್ಕು
nālku

ಐದು
aidu

ಆರು
āru

ಏಳು
ēḷu

ಎಂಟು
eṇṭu

ಒಂಭತ್ತು
ombhattu
೧೦
ಹತ್ತು
hattu
Malayalam
പൂജ്യം
poojyam

ഒന്നു
onnu

രണ്ടു
raṇdu

മൂന്നു
moonnu

നാലു
naalu

അഞ്ചു
anchu

ആറു
aaṟu

ഏഴു
ezhu

എട്ടു
ettu

ഒന്പതു
onpathu
൰/൧൦
പത്തു
pathu
Tamil
சுழியம்
cuḻiyam

ஒன்று
oṉdṟu

இரண்டு
irandu

மூன்று
mūṉdṟu

நான்கு
nāṉgu

ஐந்து
aindhu

ஆறு
āṟu

ஏழு
ēḻu

எட்டு
eṯṯu

ஒன்பது
oṉbadhu

பத்து
paththu
Telugu
సున్న
sunna

ఒకటి
okati

రెండు
rendu

మూడు
mūḏu

నాలుగు
nālugu

ఐదు
aidu

ఆరు
āru

ఏడు
ēdu

ఎనిమిది
enimidi

తొమ్మిది
tommidi
౧౦
పది
padi
Brahui asiirāmusičārpančšašhafthašdah

Japonic languages

JapaneseRyukyuan languages 01234567891011121314151617181920
Proto-Japonic+ *pitə*puta*mi(t)*jə*itu, *etu*mu(t)*nana*ja*kəkənə*təwə
Japanese
まる
maru

ひと
hito

ふた
futa


mi


yo
よん
yon

いつ
itsu


mu

なな
nana


ya

ここの
kokono

とお
十余り一
とおあまりひと
tō amari hito
十一
とおひと
tō hito
十余り二
とおあまりふた
tō amari futa
十二
とおふた
tō futa
十余り三
とおあまりみ
tō amari mi
十三
とおみ
tō mi
十余り四
とおあまりよ
tō amari yo
十四
とおよ
tō yo
十余り五
とおあまりいつ
tō amari itsu
十五
とおいつ
tō itsu
十余り六
とおあまりむ
tō amari mu
十六
とおむ
tō mu
十余り七
とおあまりなな
tō amari nana
十七
とおなな
tō nana
十余り八
とおあまりや
tō amari ya
十八
とおや
tō ya
十余り九
とおあまりここの
tō amari kokono
十九
とおここの
tō kokono
二十 (廿)
はた
hata
Old Japanese ひと
pitö
ふた
puta

mi

いつ
itu

mu
なな
nana

ya
ここの
kökönö
とを
töwo
とをあまりひと
töwo amari pitö
とをあまりふた
töwo amari puta
とをあまりみ
töwo amari mi
とをあまりよ
töwo amari yö
とをあまりいつ
töwo amari itu
とをあまりむ
töwo amari mu
とをあまりなな
töwo amari nana
とをあまりや
töwo amari ya
とをあまりここの
töwo amari kökönö
はた
pata
Proto-Ryukyuan+ *pito*puta*mi*yo*etu*mu*nana*ya*kokono*towo
Amami て゚ぃ゚ー
tˀɨː
た゚ー
tˀaː
みー
miː
ゆー
juː
い゚ち
ʔɨt͡ɕɨ
むー
muː
ななー
nanaː
やー
jaː
く゚ーぬ
kˀuːnu
とぅー
tuː
とぅーて゚ぃ゚ー
tuːtˀɨː
とぅーた゚ー
tuːtˀaː
とぅーみー
tuːmiː
とぅーゆー
tuːjuː
とぅーい゚ち
tuːʔɨt͡ɕɨ
とぅーむー
tuːmuː
とぅーななー
tuːnanaː
とぅーやー
tuːjaː
とぅーく゚ーぬ
tuːkˀuːnu
Kunigami て゚ぃー
tˀiː
た゚ー
tˀaː
みー
miː
ゆー
juː
いち
ʔit͡ɕˀi
むー
muː
なな
nana
やー
jaː
くくぬ
kʰukʰunu
とぅー
tʰuː
とぅーて゚ぃー
tʰuːtˀiː
とぅーた゚ー
tʰuːtˀaː
とぅーみー
tʰuːmiː
とぅーゆー
tʰuːjuː
とぅーいち
tʰuːʔit͡ɕˀi
とぅーむー
tʰuːmuː
とぅーなな
tʰuːnana
とぅーやー
tʰuːjaː
とぅーくくぬ
tʰuːkʰukʰunu
ぱた゚ー
pʰatˀaː
Miyako ぴぃてぃ
pˢɨti
ふたー
fu̻taː
みー
miː
ゆー
juː
いつ
itˢɨ
むー
mm̩ː
なな
nana
やー
jaː
くくぬ
kukunu
とぅー
tuː
とぅーぴぃてぃ
tuːpˢɨti
とぅーふたー
tuːfu̻taː
とぅーみー
tuːmiː
とぅーゆー
tuːjuː
とぅーいつ
tuːitˢɨ
とぅーむー
tuːmm̩ː
とぅーなな
tuːnana
とぅーやー
tuːjaː
とぅーくくぬ
tuːkukunu
ぱた
pata
Okinawan てぃー
tiː
たー
taː
みー
miː
ゆー
juː
いち
ʔit͡ɕi
むー
muː
なな
nana
やー
jaː
くくぬ
kukunu
とぅー
tuː
とぅーてぃー
tuːtiː
とぅーたー
tuːtaː
とぅーみー
tuːmiː
とぅーゆー
tuːjuː
とぅーいち
tuːʔit͡ɕi
とぅーむー
tuːmuː
とぅーなな
tuːnana
とぅーやー
tuːjaː
とぅーくくぬ
tuːkukunu
はた
hata
Yaeyama ぴぃとぅ
pɨtu
ふたー
ɸu̻taː
みー
miː
ゆー
juː
いつぃ
ʔit͡sɨ
むー
muː
なな
nana
やー
jaː
くくぬ
kukunu
とぅー
tuː
とぅーぴぃとぅ
tuːpɨtu
とぅーふたー
tuːfu̻taː
とぅーみー
tuːmiː
とぅーゆー
tuːjuː
とぅーいつぃ
tuːʔit͡sɨ
とぅーむー
tuːmuː
とぅーなな
tuːnana
とぅーやー
tuːjaː
とぅーくくぬ
tuːkukunu
ぱた
pata
Yonaguni っとぅ
tˀu
った
tˀa

mi
どぅ
du
いち
it͡ɕi

mu
なな
nana

da
くぐぬ
kʰugunu
とぅ
tʰu
どぅーっとぅ
tʰuːtˀu
どぅーった
tʰuːtˀa
どぅーみ
tʰuːmi
どぅーどぅ
tʰuːdu
どぅーいち
tʰuːit͡ɕi
どぅーむ
tʰuːmu
どぅーなな
tʰuːnana
どぅーだ
tʰuːda
どぅーくぐぬ
tʰuːkʰugunu
01234567891011121314151617181920
Sino-Japanese Go-on
りょう
ryō

いち
ichi


ni

さん
san


shi


go

ろく
roku

しち
shichi

はち
hachi


ku

じゅう
十一
じゅういち
jū ichi
十二
じゅうに
jū ni
十三
じゅうさん
jū san
十四
じゅうし
jū shi
十五
じゅうご
jū go
十六
じゅうろく
jū roku
十七
じゅうしち
jū shichi
十八
じゅうはち
jū hachi
十九
じゅうく
jū ku
廿
にゅう
nyū
Sino-Japanese Kan-on
れい
rei

いつ
itsu


ji

さん
san


shi


go

りく
riku

しつ
shitsu

はつ
hatsu

きゅう
kyū

しゅう
shū
十一
しゅういつ
shū itsu
十二
しゅうじ
shū ji
十三
しゅうさん
shū san
十四
しゅうし
shū shi
十五
しゅうご
shū go
十六
しゅうりく
shū riku
十七
しゅうしつ
shū shitsu
十八
しゅうはつ
shū hatsu
十九
しゅうきゅう
shū kyū 
廿
じゅう
Old Sino-Japanese+
りゃう
ryaŋ

いち
it
(iti)


ni

さむ
sam
(samu)


shi


go
(ŋo)

ろく
rok

しち
shit
(shiti)

はち
pat
(pati)


ku

じふ
jip
(jipu)
十有一
じふいういち
jip iu it
十有二
じふいうに
jip iu ni
十有三
じふいうさむ
jip iu sam
十有四
じふいうし
jip iu shi
十有五
じふいうご
jip iu go
十有六
じふいうろく
jip iu rok
十有七
じふいうしち
jip iu shit
十有八
じふいうはち
jip iu pat
十有九
じふいうく
jip iu ku
廿
にふ
nip
(nipu)
Notes
^※ As with Korean and Vietnamese, Japanese uses two different numbering systems, one based on native vocabulary and one based on a Sino-Xenic numbering system (Sino-Japanese). The latter are more commonly used in spoken Japanese. Modern Japanese writers usually use Arabic numerals, but the Chinese characters are still used in calligraphy and in vertical writing. Since the word shi (死) means "death", in some contexts the native Japanese yon is more commonly used than the Sino-Japanese shi (four), and nana similarly is more commonly used than shichi (seven).

Koreanic languages

Languages 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
Jeju hana
[hʌna]
dul / dui
[tul] / [tui]
sit /swit / seoi
[ʃit̚] / [ʃwit̚] / [səi]
nwit / neoi
[nwit̚] / [nəi]
dasuht
[tasʌt̚]
yuhsuht
[jʌsʌt̚]
ilɡop
[ilɡop̚]
yuhduhp
[jʌdʌp̚]
aop
[aop̚]
yeol
[jəl]
yeolhuhna
[jəlhʌna]
yeoldul
[jəldul]
yeolswit
[jəlʃwit̚]
yeolnwit
[jəllwit̚]
yeoldasuht
[jəldasʌt̚]
yeolyuhsuht
[jəlljʌsʌt̚]
yeolilɡop
[jəllilɡop̚]
yeolyuhduhp
[jəlljʌdʌp̚]
yeolaop
[jəraop̚]
sumul
[sumul]
Korean 하나
hana

(ᄒᆞ낳)
(*honah)

dul / tul

()
(*twulh)

set

()
(*seyh)

net

()
(*neyh)
다섯
daseot / tasŏt

(다ᄉᆞᆺ)
(*tasos)
여섯
yeoseot / yŏsŏt

(여슷)
(*yesus)
일곱
ilgop

(닐굽)
(*nilkwup)
여덟
yeodeol / yŏdŏl

(여듧)
(*yetulp)
아홉
ahop

(아홉)
(*ahwop)

yeol/yŏl

()
(*yelh)
열하나
yeolhana / yŏrhana
열둘
yeoldul / yŏldul
열셋
yeolset / yŏlset
열넷
yeolnet / yŏlnet
열다섯
yeoldaseot / yŏldasŏt
열여섯
yeoryeoseot / yŏryŏsŏt
열일곱
yeorilgop / yŏrilgop
열여덟
yeoryeodeol / yŏryŏdŏl
열아홉
yeorahop / yŏrahop
스물
seumul / sŭmul

(스믏)
(*sumulh)
Sino-Korean
영 (S), 령 (N)
yeong / yŏng (S), ryeong / ryŏng (N)


gong / kong


il

(*qilq)


i

(*zi)


sam

(*sam)


sa

(*soh)


o

(*ngwo)

육 (S), 륙 (N)
yuk (S), ryuk (N)

(*riuk)


chil / ch'il

(*chilq)


pal / p'al

(*palq)


gu / ku

(*kwuw)


sip

(*ssip)
十一
십일
sibil
十二
십이
sibi
十三
십삼
sipsam
十四
십사
sipsa
十五
십오
sibo
十六
십육 (S), 십륙 (N)
simnyuk (S), simryuk (N)
十七
십칠
sipchil / sipch'il
十八
십팔
sippal / sipp'al
十九
십구
sipgu / sipku
二十
이십
isip
廿

ip
Notes
^† The two transliterations given for the Korean numerals are based on the Revised Romanization of Korean and the older McCune–Reischauer romanization, respectively.
^‡ As with Japanese and Vietnamese, Korean uses two different numbering systems, one based on native vocabulary and one based on a Sino-Xenic numbering system (Sino-Korean). In modern Korean, the latter system is more commonly used. See previous note for transliteration information. Note also North-South differences in the Korean language.

Khoisan languages

Languages 012345678910
Nama ǀkhaiǃnãsǀguiǀgamǃnonahakakoroǃnaniǁkhaisakhoesedīsi
Nǀu ǁʼoeǃʼuunǃonakebeke

Mongolic languages

0123456789102030405060708090100
Proto-Mongolic+ *nikēn*koxar*gurbān*dörbēn*tabūn*jirguxān*doluxān*na(y)imān*yersǖn*xarbān*korīn*gucīn*döcīn*tabīn*jirān*dalān*nayān*yerēn*minggān
Para-Mongolic *
Khitan+
*omc
(*Mongolian onts= "unique")
j.ur.erhu.ur.erdurer/durentau (five);
t.ad.o.ho (fifth)
nilda.lo.ernyo.iis;
onyo
Middle Mongolian+ niken
ꡋꡞ ꡁꡦꡋ
qoyar
ꡢꡡ ꡗꡘ
gurban
ꡢꡟꡘ ꡎꡋ
dörben
ꡊꡦꡡꡘ ꡎꡦꡋ
tabun
ꡉ ꡎꡟꡋ
jirqoghan
ꡆꡞꡘ ꡢꡡ ꡖꡋ
dologhan
ꡊꡡ ꡙꡡ ꡖꡋ
nayiman
ꡋꡗꡞ ꡏꡋ
yisün
ꡗꡞ ꡛꡟꡋ
arban
ꡜꡘ ꡎꡋ
Classical Mongolian+ tegen
ᠲᠡᠭᠡᠨ
nigen
ᠨᠢᠭᠡᠨ
qojar
ᠬᠣᠶᠠᠷ
ĝurban
ᠭᠤᠷᠪᠠᠨ
dörben
ᠳᠥᠷᠪᠡᠨ
tabuan
ᠲᠠᠪᠤᠨ
ǯirĝuĝan
ᠵᠢᠷᠭᠤᠭᠠᠨ
doluĝan
ᠳᠣᠯᠤᠭᠠᠨ
naiman
ᠨᠠᠢᠮᠠᠨ
jisün
ᠢᠰᠦᠨ
arban
ᠠᠷᠪᠠᠨ
^* The closest relative of the languages traced back to Proto-Mongolic appears to be the medieval Khitan language.
Khitan has been described as "Para-Mongolic": not part of the Mongolic family, but related to it.[2]
Central Mongolic languages 012345678910
Buryat нэгэн
negen
хоёр
xojor
гурбан
gurban
дүрбэн
dürben
табан
taban
зургаан
zurgān
долоон
dolōn
найман
najman
юһэн
jühen
арбан
arban
Kalmyk хоосн / бүтү
xoosn / bütü
негн
negn
хойр
xojr
һурвн
ɣurvn
дөрвн
dörvn
тавн
tavn
зурһан
zurɣan
долан
dolan
нәәмн
nə̄mn
йисн
jisn
арвн
arvn
Kalmyk, Issyk Kul nēgnxojịrĝurvudörvetāvịzịrĝadōlanə̄mijēsearvị
Khalkha тэг
teg
ᠲ᠋‍ᠠ‍᠊ᠢ᠊ᠡ᠋ ᠲ᠋‍ᠠ‍ᠭᠡᠡ᠋
нэг
neg
ᠨᠢᠭᠡᠡ᠋
хоёр
xojor
ᠬᠣ᠊ᠶᠡ᠊ᠷ
гурав
gurav
ᠭᠣ᠊᠊ᠷᠪᠡᠡ᠋
дөрөв
döröv
ᠲ᠋ᠣ᠊᠊ᠢ᠊᠊ᠷᠪᠡᠡ᠋
тав
tav
ᠲ᠋‍ᠠ‍ᠪ ᠲ᠋‍ᠠ‍ᠪᠡᠡ᠋ ᠲ᠋‍ᠠ‍ᠪᠤ
зургаа
dzurgā
ᠵ᠊ᠢ᠊᠊ᠷᡍᠣ᠊᠊ᠭ᠎᠎ᠠ
долоо
dolō
ᠲ᠋ᠣ᠊᠊ᠯᠣ᠊᠊ᠭ᠎᠎ᠠ
найм
najm
ᠨᠠ᠊ᠢ᠊᠊ᠮ᠊ᠨ
ес
jes
ᠶ᠊ᠢ᠊‍ᠰ‍ᠣ
арав
arav
ᠡ‍ᠠ‍᠊ᠷᠪᠡᠡ᠋
Oirat nige(n)xoyorghurba(n)dörbö(n)tabu(n)zurgha:(n)dolo:(n)nayima(n)yesü(n)arba(n)
Ordos negexojorgurvadörvötavudzhurga:dolo:naêmjisuarav
Dagur languages (Daurian) 012345678910
Dagur (Daur) nekxojirguarba(n)dureb / durbe(n)tāva(n) / tau(n)ǯirgō(n)dolō(n)naima(n)jise(n)xarba(n)
Southern Mongolic languages 012345678910
Bonan (Baoan) negeĝuarĝuraŋderaŋtavoŋǯirĝoŋdoloŋnimanjesoŋhabraŋ
Monguor nyge
(nəgə)
ghoorghuraandeerentaavan
(taavun)
jirghoon
(dʑirɢoon)
doloonnaiimanshdzyn
(ʂdzən)
xaran
Santa (Dongxiang) nieĝuaĝuranǯieruantavuanǯɯĝuandolonnaimanjesunharuan
Shira Yugur negeĝūrĝurvandörventāvenǯurĝoŋdolōnnaimanisenxarvan

Niger–Congo languages

Senegambian languages 012345678910
Pulaar fusgooɗiɗitatinayijoyijeegomjeeɗiɗijeetatijeenayisappo
Pular fusgo’oɗiɗitatinayjowijeegojeeɗiɗijeetatijeenaysappo
Wolof tusbennñaarñettñentjuróomjuróom bennjuróom ñaarjuróom ñettjuróom ñentfukk
Mande languages 012345678910
Bambara kelenfila / flasabanaaniduuruwɔɔrɔwolonfila / wolonflaseginkɔnɔntɔntan
Jula kelen
[kélẽ́]
fila / fla
[fìlá / flá]
saba
[sàbá]
naani
[náːní]
looru
[lóːrú]
wɔɔrɔ
[wɔ́ːrɔ́]
wolonfila / wolonfla
[wólṍfìlá / wólṍflá]
segin / seegi
[sèɡĩ́ / sèːɡí]
kɔnɔntɔn
[kɔ̀nɔ̃̀tɔ̃́]
tan
[tã́]
Soninke baanefillo / hillosikkonaxatokaragotunmu / tumuɲeru / ɲeeru / ñeru / ñeerusegukabutanmu
Atlantic Languages 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Sherbro buul ting ra yol men men-buul men-ting men-ra men-yol wang
Kwa languages 012345678910
Yoruba  ọkan /
ẹni /
kan
eji /
meji
mẹtamẹrinmarunmẹfamejemẹjọmẹsanmẹwa
Bantoid and Bantu languages 012345678910
Jarawa *morwapta:tlajíntoantoŋ-salmwakkestatkeš-šinkestoanlum
Kinyarwanda zerorimwekabirigatatukanegatanugatandatukarindwiumunaniicyendaicumi
Kituba nkatumosizoletatuiyatanusambanunsambwadinanauvwakumi
Lingala zeló
libúngútulú
mɔ̌kɔ́míbalémísátomíneimítánomotóbánsambomwambelibwázómi
Nufi nehenshʉ'pʉɑtaakwɑtiintohosǝǝmbʉɑhǝǝvʉ'ʉgham / o / moo
Shona ziroimwepiritatuinashanutanhatunomweserepfumbamwegumi
Swahili sifurimojambilitatunnetanositasabananetisakumi
Xhosa qandanyenbinintathunehlanuthandathuxhenxebhozothobashumi
Zulu iqandakunyekubilikuthathukunekuhlanuisithuphaisikhombisaisishiyagalombiliisishiyagalolunyeishumi

Nilo-Saharan languages

Language 012345678910
Dinka abactökroudiäkŋuandhiëcdhetemdhoroubëëtdhoŋuanthiër
Luo nonoachielariyoadekang'wenabichauchielabiriyoaboroochikoapar
Kanuri fal, tiloindiyaskə/yakkədegəuwuarakkətulurwuskuləgarmewu

Tai–Kadai languages (Kra–Dai)

Be–Kam–Tai (Zhuang–Dong) languages 012345678910
Be / Ong Bê languages
012345678910
Lingao 3vɔn3taːm1*ti3 /
3
ŋo3 /
ŋa3
lok7 /
sok7
sit7bet7 /
bak7
ku8 /
kiu4
təp8
^* Chinese Hainan Minnan (海南話), also known as 瓊語 or 琼语.
Kam–Sui languages
012345678910
Dong ?i55ja212sam35si453ngo31ljok21set35pet323tu323s;ep21
Tai (Zhuang–Tai) languages 012345678910
Ahom lüngshångsha:mshi:ha:ro:k, ho:kchetpetkauship
Lao
ສູນ
sun

ນຶ່ງ
nueng

ສອງ
song

ສາມ
sam

ສີ່
si

ຫ້າ
ha

ຫົກ
hok

ເຈັດ
chet

ແປດ
paet

ເກົ້າ
kaw
໑໐
ສິບ
sip
Shan
သူၼ်
[sʰon1]

ၼိုင်ႈ
[nɯŋ3]

သွင်
[sʰɔŋ1]

သၢမ်
[sʰaam1]

သီႇ
[sʰi2]

ႁႃႈ
[haa3]

ႁူၵ်း
[hok4]

ၸဵတ်း
[tset4]

ပႅတ်ႇ
[pɛt2]

ၵဝ်ႈ
[kaw3]
႑႐
သိပ်း
[sʰip4]
Thai
ศูนย์
sǔn

หนึ่ง
nuèng

สอง
sŏng

สาม
săm

สี่

ห้า

หก
hòk

เจ็ด
chèt

แปด
pàet

เก้า
kâw
๑๐
สิบ
sìp
Zhuang lingz (零)it (一)
ndeu (刁)
ngeih (二)
song (双)
sam (三)seiq (四)haj
ngux (五)
roek
loek (六)
cat (七)bet
bat (八)
gouj (九)cib (十)
Zhuang–Bouyei (Puyi) deu1song1sam1si5ha3zok7ch'atpet7ku3ch'ip8
Hlai languages (Li–Laqua) 012345678910
Li (Hlai) itraus'us'opatomthauaufefuot
Kra languages 012345678910
Proto-Kra+ *tʂəm C*sa A*tu A*pə A*r-ma A*x-nəm A*t-ru A*m-ru A*s-ɣwa B*pwlot D
Buyang (Bu–Rong)* tsam45tha322tu322pa322ma33nam33tu33mu31dha33va55
^* Buyang is important to the reconstruction of Austro-Tai as it retains the disyllabic roots characteristic of Austronesian languages.
Examples are /matɛ́/ "to die", /matá/ "eye", /qaðù/ "head", and /maðû/ "eight". (See Austro-Tai for proposed connections.)

Tungusic languages

Language 012345678910
Proto-Tungusic+ ämünzhörilandügüntuñgañöngünnadanzhapkunxüjägünzhuwan
Northern Tungusic languages 012345678910
Evenki umu:ndyu:rilandygintunnganyungunnadandyapkunegindya:n
Negidal emenzhu:lelandighi:toñngañungunnadanzhapkunijeghinzha:n
Oroch omoju:iladi:tungañüngünadajappuxuyuja:
Oroqen (Orochon) umunjuurylandiyintongnganyungunnadanjapkonyyyinjaan
Solon ymunjuurylandiyintongnganingunnadanjaxonyyyinjaan
Udege (Udihe, Udekhe, Udeghe) омо
omo
ʒӯ
ju:
(zū)
ила
ila
дӣ
di:
туӈа
tunga
(tuŋa)
нюӈу
ñungu
(nyuŋu)
нада
nada
ʒакпу
jakpu
(zakpu)
ейи
yeyu
(yeyi)
ʒа̄
ja:
(zā)
Southern Tungusic languages 012345678910
Jurchen+ emujuweilanduyinsunjaninggunadanjakunuyewunjuwa
Manchu+ emu
ᡝᠮᡠ
zhuwe
ᠵᡠᠸᡝ
ilan
ᡳᠯᠠᠨ
duin
ᡩᡠᡳ᠌ᠨ
sunzha
ᠰᡠᠨᠵᠠ
ninggun
ᠨᡳᠩᡤᡠᠨ
nadan
ᠨᠠᡩᠠᠨ
zhakûn
ᠵᠠᡴᡡᠨ
uyun
ᡠᠶᡠᠨ
zhuwan
ᠵᡠᠸᠠᠨ
Hezhen Nanai (Gold) ymkynjuruilanduyinsunjaningunnadanjaqunuünjuan
Nanay əmunǯuər
(dyuer)
ilanduintojŋɡa
(toinga)
nʼuŋɡun
(nyungun)
nadanǯakpun
(dyakpun)
xujun
(xuyun)
ǯoan
(dyoan)
Olcha (Ulchi) umjueliladuituñjañunggunadajaqpuxuyujuuwa
Orok umu:kedu:Ilaji:ntundanunggunadajaqpuxuyujo:n
Sibe (Xibe, Xibo) ymkynjuilanduyinsunjanüngunnadynjaqunuyinjuan

Yeniseian languages (Dené–Yeniseian)?

Language 012345678910
Proto-Yeniseian? (Starostin) *xu-sa*xɨna*doʔŋa*si-*qä-*ʔaẋV*ʔoʔn---*ẋɔGa
Northern branch (Ket–Yugh) 012345678910
Ket qɔˀk (animate),
qūsʲ (inanimate)
ɨ̄ndɔˀŋsʲīkqākā /
à
ɔˀnɨnam bənʲsʲaŋ qō
(10 - 2 )
qusʲam bənʲsʲaŋ qō
(10 - 1)
Yugh (Sym Ket) χɔˀk (animate),
χus̝1 / qusʲ1 (inanimate)
ɨ̄n1dɔˀŋsik1χak1aʰː4 / aˑ1ɔˀnbɔsim*
*( < Russian ' vosemʲ ')
dɛbet*
*( < Russian ' devjatʲ ')
χo1
Southern branch (Kott – Arin) 012345678910
Kott–Assan 012345678910
Kott (Kott)–Assan huːtʃaiːnatoːŋatʃeɡa ~
ʃeːɡa
keɡa ~
χeːɡa
χelutʃaχelinaxalto:ngachumua:gahaːɡa ~
haɡa
Arin–Pumpokol 012345678910
Arin qúsejkínatoŋga
(tʲoŋa ~ tʲuːŋa)
shaja
(tʃaɡa)
qalaögga
(ɨɡa)
in'akinamanchaukusamanchauqoa
(qau)
~ hioɡa
Pumpokol xútahinɛaŋ
(híneang)
dóŋa
(dónga)
ziang
(cía-ng)
hejlaŋ
(xej-lang)
aɡɡɛaŋ
(ággiang)
ón'anghinbásiangxúta-hamósa-xajánghajaŋ
(xajáng)

Yukaghir languages

Language 012345678910
Northern (Tundra) Yukaghir маархуонь
mārxuoń
кийуонь
kijuoń
йалуонь
jaluoń
йалаклань
jalaklań
имдальдьань
imdaľďań
маалайлань
mālajlań
пускийань
puskijań
маалайлаклань
mālajlaklań
вальҕрамкруонь
waľɣramkruoń
кунальань
kunaľań
Southern Yukaghir irkējataqlōjjālōjileklōjn'əɣanbōjmālōjpurkījōjmalɣiləklōjkunirkil'ǯōjkunel'ōj

Languages of Americas and Oceania

Algonquian languages

Language 0123u 45678910
Proto-Algonquian *ne-kwet-w-i*niiš-w-i*ne-ʔɬ-w-i*nyee-w-i*nyaaɬan-w-i*ne-kwet-w-aašika*niiš-w-aašika*ne-ʔš-w-aašika
Plains Algonquian languages 012345678910
Arapaho céésey
jaasaaye
niis
neesh
nééso
naasau
yéin
yeain
yóóʒon
yawthawn
níítotox
nedawdahx
níísootox
nesaudahx
néésootox
naasaudahx
ʒío'tox
thiahdahx
béteetox
baadaadahx
Blackfoot nitokskanatokaniuokskanisoonisitonauixkitsikananisopixksokepo
Cheyenne na'êstsenešena'henevenohonaesohtonésohtona'nohtosóohtomâhtohto
Central Algonquian languages 012345678910
Algonquin pegikninchnissoueneounarauningoutouassouninchouassounissouassouchangassoumitassou
Cree
(Plains)
mwac
kêkwân
pêyaknîsonistonêwoniyânannikotwâsiktêpakohpayinânêwkêkâ-
mitâtaht
mitâtaht
Fox nekotini:shwinye:wineswinya:nanwikotwa:shikano:hikashwa:shikasha:kakwili
Innu
(Innu-aimun, Montagnais)
pejukwnihkwnIstnewpatetahtkutwahtnihwahtnihwawhpejukwahtewmItahtw
Kickapoo nekotiniiswinethwinieiniananwkotoaasikanoohikaneswaasikasaakametaathw
Menominee nekotni:sneqniwni:wniananneku:tuasetahno:hekansuaseksakewmeta:tah
Miami-Illinois meeneehkininkoti
nkóti
niišwinihswiniiwimyaaranwi
(n)yaalanwi
kaakaathswiswaahteethswiparaare
palaani
niišomeneehki
ninkotimeneehki
nkótimeneehki
mataathswi
Naskapi paaikwniisunistunaawpitaataahchaasutaahchniiswaautaahchyaanaawpaaikustaawpaaikuyuw
Ojibwe
(Southwestern)
gaawiin gegoo/
waawiyebii'igan
bezhigniizhniswiniiwinnaanan(n)ingodwaaswiniizhwaaswi(n)ishwaaswizhaangaswimidaaswi
Potawatomi ngotnishnswe'nyawnyanInngotwatsonowakshwatsoshakmdatso
Sauk
(Mesquakie)
nekotahnishnessoahneeáwahneeananonkotoashecnoweeshoashecshackweechah
Shawnee negateneshwanithesenewenialinwenegotewatheneshwathesashekswachakatswametathwe
Eastern Algonquian languages 012345678910
Abenaki
bazegwniznasyawn[ô]lanngued[ô]ztôbawôznsôzeknoliwimdala
Abenaki
(Cowasuck)
pazokmis
nis
nasiaon8lanngwed8zt8nbaw8zns8zeknoliwimdala
Abenaki, Eastern
(Alnôbak)
bez'gonisna`syeunannukw'dustabaúwusnsözuknoli`medala
Abenaki, Western
(Sokoki)
pazekwnisnasiawnlannguedztbawznszeknoliwimdala
Beothuk yaseekadjieichshendeekdabseeknine jeckbashedtheekoodzookadayookyeothoducshansee
Loup A
(?Nipmuck?)
nengwtninzshwiiaunapalenegwtensikninzensikshwensikpeskwghinpaiakwe
Loup B paskonissoacswaciwacnonoacnegotonstanboenstsinswnoriwemetai
Mahican ngutteneschenachanáwanananèguttããschtupouwusghusoohnannéwemtannit
Malecite
(Maliseet)
nekwttapusistneunankamatchinloikunukokamultchineskwunatekkqitinsk
Massachusett
(Natick)
nequtneesenishyawnapannanequttatashnesausukshawosukpaskoogunpuik
Mi'kmaq newttapusistneonanasugomeluigenikugolmochinpesgunatekmtlen[3]
Narragansett nquitneessenishyohnepannaquttaenadashwosuckpaskugitpiuck
Munsee guttinischanachanewanalanguttaschnischoaschchaaschnolewiwimbat
Passamaquoddy pesqnisnihinewnankamahcinoluwikonokoqomolcinesqonatekqotinsk
Nanticoke nickquitna-eeznisyaughnup-pai-anoquttahmy-yay-wahtzahpassa-conquemillah!
Pequot néqutnîsch'wîiâwnîpâuk'dusknîzu'shch'wî-ô'skbo:zuku'kwongbâ'iog
Pamlico weembotneshinnauhnish-wonneryau-oonerumperrenwho-yeoctop-po-oshnau-haush-shoopach-ic-conkcosh
Powhatan necutninghnussyoughparanskecomotinchtoppawossnusswashkekatawghkaskeke
Quiripi pafuk(néze)fwe(youh)(nesausuk)(swank)(pásakogun)(paíak)
Unami kwëtinishanaxanewapalenàxkkwètashnishashxashpèshkungtèlën
Unquachog nquitneesnusyauhnapaanacuttahtumpowaswathe onepayac

Australian Aboriginal languages

Language 012345678910
Anindilyakwa[4] awilyaba
(awiʎaba)
ambilyuma
(ambiʎəma / ambiʎʊma)
abiyakarbiya
(abijakaɻbija)
abiyarbuwa
(abijaɻbuwa)
amangbala
(amaŋbaɺa)
amangbala awilyaba
(amaŋbaɺa awiʎaba)
amangbala ambiyuma
(amaŋbaɺa ambiʎəma)
amangbala abiyakarbiya
(amaŋbaɺa abijakaɻbija)
amangbala abiyarbuwa
(amaŋbaɺa abijaɻbuwa)
ememberrkwa
(ɛmɛmbɛɾkʷa)
Gumulgal[4] uraponukasarukasar-uraponukasar-ukasarukasar-ukasar-uraponukasar-ukasar-ukasar
Gurindji[5] yoowarnigarndiwirringa-rloo-doo(none)
Kokata[4] kumakuttharakabuwimangeria
Kunwinjku[4] na-kudjibokendanjbikkunkarrngbakmengkunbidkudjikunbidboken
Mabuiag[4] urapunokosaokosa-urapunokosa-okosaokosa-okosa-urapunokosa-okosa-okosarasrasrasras
Ngaanyatjarra[6] kutjakutjarramarnkurrakutjarra-kutjarrakutjarra-marnkurra
Nunggubuyu[4] anyjabugijwulawawulanybajwulalwulalmarang-anyjabugijmarang-anyjabugij mari anyjabugijmarang-anyjabugij mari wulamarang-anyjabugij mari wulanybajmarang-anyjabugij mari wulalwulalmarang-anyjabugij marang-anyjabugij
Tiwi[4] natingajirarajiraterimajatapintapunginingitawamutirara
Wangka[4] kujakujarrakujarra kujukujarrakujarramarakujumarakujarra
Wotjobaluk Giti mŭnyaGaiŭp mŭnyaMarŭng mŭnyaYolop-yolop mŭnyaBap mŭnyaDart gŭrBoibŭnBun-dartiGengen dartchŭkBorporŭng
Wurrundjeri-willam Būbūpi-mŭringyaBūláto-rávelBūlátoUrnŭng-mélŭkBabŭngyi-mŭringyaKrauelNgŭrŭmbulJerauabilThánbŭrBerbert
Yolngu[4] wangganymarrma'lurrkunmarrma' marrma'gong wanganygong marrma'
Notes
^※ In Gurindji, the number after three (nga-rloo-doo) is garndi-wa-ngoo-rroo, which means "many".
^† In Mabuiag (Western-Central Torres Strait Island Language), all numbers greater than 6 are referred to as ras.
^‡ In Ngaanyatjarra, it is also common for numbers greater than 3 to be referred to as pirni, meaning "many". Otherwise, larger numbers are made by combining the smaller numbers.

Eskimo–Aleut languages

Aleut languages

Language 012345678910
Proto-Aleut *attaqa-n*aallax*qaanku*sitsin*tsang*atsung*allung*qamtsing*sitsing*h-atix̂
Niiĝuĝis (West Attu Aleut) ataqanalaxqankussiichingchaangatuunguluungqamchiingsichiinghatix̂
Taxtamam Tunuu ataqanulaxqakusiichinchaangatuunguluungqamchiingsichiingatix̂
Qawalangin (East Atkan Aleut) ataqanaalaxqaankunsiichinchaangatuunguluungqamchiingsichiingatix̂

Eskimo languages

Language 012345678910
Proto-Eskimo *ataʁuciʁ*malʁugh*pingayut*citamat*tadlimat*aʁvinelegh*malʁughneng aʁvinelegh*ningayuneng aʁvinelegh*qulengnguʁutengit*qulet
Inuit languages
Inupiaq languages 012345678910
Seward Inupiaq atausiqmarluukpingasutsitamantaulimanarwiniliktauliman marluuktauliman pingasutqulinguutailatqulit
Qawiaraq atauchiqmalrukpingachutchitamantallimanarwiniliktalliman malruktalliman pingachutqulingutiiliitqulit
Malimiutun atausriqmalrukpiñgasrutsisamantallimanitchaksrattalliman malruktalliman piñgasrutqulingurutaillaqqulit
North Alaskan Iñupiaq atausiqmalrukpiñgasutsisamantallimanitchaksattalliman malruktalliman piñgasutqulingnguutaillaqqulit
Uummarmiutun atauhiqmalrukpiñgahuthihamantallimanitchakhattalliman malruktalliman piñgahutqulingiluatqulit
Inuktitut languages 012345678910
Old Tchiglitun atautchiqmalrukpingatchuttchitamantallimanarvinilikarvinilit malrukarvinilit pingatchutqulingiluatqulit
New Siglitun atausiqmalrukpingasutsitamantallimanarviniliktalliman malrungniktalliman pingasunikqulingiluatqulit
Kangiryuarmiutun atauhiqmalrukpingahuthitamantallimanarvinilikmalruungnik arvinilikpingahunik arvinillitqulingiluatqulit
Inuinnaqtun 1
ataohikmalgokpingahothitamantallimanagvinilikmalgoknik agvinilikpingahotnik agviniliitkolingiloatkolit
Inuinnaqtun 2
atauhiqmalruukpingahuthitamattallimatarvinilikmalruungnik arvinilikpingahunik arvinilikqulingiluatqulit
Natsilingmiutut ᐊᑕᐅHᐃᖅ 'atauhiq'ᒪᓪᕉᒃ 'malruuk'ᐱᖓHᐅᑦ 'pingahut'HᐃHᐊᒪᑦ 'hihamat'ᑕᓪᓕᒪᑦ 'tallimat'ᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'arvinilik'
ᐊᕐᕕᓂᖅ 'arviniq'
ᒪᓪᕉᖕᓂᒃ ᐊᕐᕕᖓᑦ 'malruungnik arvingat'ᐱᖓHᐅᓂᒃ ᐊᕐᕕᖓᑦ 'pingahunik arvingat'HᐃHᐊᒪᓂᒃ ᐊᕐᕕᖓᑦ 'hihamanik arvingat
ᖁᓕᖏᓗᐊᑦ qulingiluaqtut
ᖁᓕᑦ
'qulit'
Kivallirmiutut ᐊᑕᐅHᐃᖅ 'atauhiq'ᒪᓪᕉᒃ 'malruuk'ᐱᖓHᐅᑦ 'pingahut'Hᐃᑕᒪᑦ 'hitamat'ᑕᓪᓕᒪᑦ 'tallimat'ᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'arvinilik'
ᐊᕐᕕᓐᕋᑦ 'arvinrat'
ᒪᓪᕉᖕᓂᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'malruungniarvinilik'ᐱᖓHᐅᓂᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'pingahuniarvinillik'ᖁᓕᖏᓗᐊᖅᑐᑦ qulingiluaqtutᖁᓕᑦ
'qulit'
Aivilingmiutut ᐊᑕᐅᓯᖅ 'atausiq'ᒪᕐᕉᒃ 'marruuk'ᐱᖓᓱᑦ 'pingasut'ᓯᑕᒪᑦ 'sitamat'ᑕᓪᓕᒪᑦ 'tallimat'ᐊᕐᕕᓂᖅᑐᑦ 'arviniqtut'ᒪᕐᕉᖕᓂᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'marruungniarvinilik'ᐱᖓᓱᓂᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'pingasuniarvinilik'ᖁᓕᖏᓗᐊᖅᑐᑦ 'qulingiluaqtut'ᖁᓕᑦ
'qulit'
Inuktitut (Official Language) ᐊᑕᐅᓯᖅ 'atausiq'ᒪᕐᕉᒃ 'marruuk'ᐱᖓᓱᑦ 'pingasut'ᓯᑕᒪᑦ 'sitamat'ᑕᓪᓕᒪᑦ 'tallimat'ᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'arvinilik'ᒪᕐᕉᖕᓂᒃ ᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'marruungnik arvinilik'ᐱᖓᓱᓂᒃ ᐊᕐᕕᓂᓕᒃ 'pingasunik arvinilik'ᖁᓕᖏᓗᐊᑦ 'qulingiluat 'ᖁᓕᑦ
'qulit'
Iglulingmiutut (North Baffin) ᐊᑕᐅᓯᖅ 'atausiq'ᒪᕐᕉᒃ 'marruuk'ᐱᖓᓱᑦ 'pingasut'ᑎᓴᒪᑦ 'tisamat'ᑕᓪᓕᒪᑦ 'tallimat'ᐊᕐᕕᓂᓖᑦ 'arviniliit'ᐊᕐᕕᓂᓖᑦ ᒪᕐᕉᖕᓂᒃ 'arviniliit marruungnik'ᐊᕐᕕᓂᓖᑦ ᐱᖓᓱᓂᒃ
'arviniliit pingasunik'
ᖁᓕᖃᙱᑐᐃᓐᓇᖅᑐᑦ 'quliqanngituinnaqtut'ᖁᓕᑦ
'qulit'
South Baffin ᐊᑕᐅᓯᖅ 'atausiq'ᒪᕐᕉᒃ 'marruuk'ᐱᖓᓱᑦ 'pingasut'ᓯᑕᒪᑦ 'sitamat'
ᓯᓴᒪᑦ 'sisamat'
ᑕᓪᓕᒪᑦ 'tallimat'ᐱᖓᓲᔪᖅᑐᑦ 'pingasuujuqtut'ᓯᑕᒪᐅᔪᙱᒋᐊᖅᑐᑦ 'sitamaujunngigiaqtut'ᓯᑕᒪᐅᔪᖅᑐᑦ 'sitamaujuqtut'ᖁᓕᐅᙱᐊᖅᑐᑦ 'quliunngiaqtut'ᖁᓕᑦ
'qulit'
Nunavimmiutitut (Taqramiutut) ᐊᑕᐅᓯᖅ 'atausiq'ᒪᖅᕉᒃ 'maqruuk'ᐱᖓᓱᑦ 'pingasut'ᓯᑕᒪᑦ 'sitamat'ᑕᓪᓕᒪᑦ 'tallimat'ᐱᖓᓲᔪᕐᑐᑦ 'pingasuujurtut'ᓯᑕᒪᐅᔪᙱᒋᐊᕐᑐᑦ 'sitamaujunngigiartut'ᓯᑕᒪᐅᔪᕐᑐᑦ 'sitamaujurtut'ᖁᓕᐅᙱᐊᕐᑐᑦ 'quliunngigartut'ᖁᓕᑦ
'qulit'
Itivimiutut ᐊᑕᐅᓯᖅ 'atausiq'ᒪᕐᕉᒃ 'marruuk'ᐱᖓᓱᑦ 'pingasut'ᓯᑕᒪᑦ 'sitamat'ᑕᓪᓕᒪᑦ 'tallimat'ᐱᖓᓲᕈᕐᑐᑦ 'pingasuururtut'ᓯᑕᒪᐅᕈᙱᒋᐊᕐᑐᑦ 'sitamaurunngigiartut'ᓯᑕᒪᐅᕈᕐᑐᑦ 'sitamaururtut'ᖁᓕᐅᙱᐊᕐᑐᑦ 'quliunngiartut'ᖁᓕᑦ
'qulit'

ᑕᓪᓕᒪᐅᕈᕐᑐᑦ tallimaururtut
Labrador Inuttut atautsiĸmagguukpingasutsitamattallimatpingasuujuttutsitamaujunngigiattutsitamaujuttutĸuliunngiattuttallimaujuttut
Rigolet atausiqmarruuqpingasutsitamattallimataqpinilikaqpiniq marruuqaqpiniq pingasutqulingiluaqtutqulit
Moravian Inuttut (Loanword from German) ainasiksuvaiktaraikviagavinivisâksitsepatâttatnainasenat
Greenlandic languages 012345678910
Modern Kalaallisut (Official Language) ataaseqmarlukpingasutsisamattallimatarfinillitarfineq marlukarfineq pingasutqulingiluatqulit
Avannarhuarmiutut (North Thule Greenlandic) atauhiqmarlukpingahuthihamattaddimatarhinidditarhiniq marlukarhiniq pingahutqulingiduatqulit
Kitaamiutut (West Greenlandic) ataasiqmarɫukpingasutsisamattaɫɫimatarviniɫɫitarviniq marlukarviniq pingasutqulingiluatqulit
Tunumiisit uraasiat (East Greenlandic) alaasiqmartitpingasitsiamattattimatarpiittitarpiniq martutarpiniq pingasitqutingituatqutit
Sermilimmiisit (East Greenlandic 2) suuttiqsuuttip tuttia
aappaa
pingaivaajatsiamaajattattimaajatarpiaajatarpiniq aappaaarpiniq pingaivaajatqutingituaajatqutiaatat
Yupik languages
Language 012345678910
Sirenik ateresexmalrugpingeyugsitemiyitasímengíyiinglexmalrughningingli-kilrixpingiyughningingli-kilrixninginglitasixta
Chaplinski Yuit ataaziqmaalghukpingayutstaamattaɫimataghvínglekmaalghaghvínlapingayuninginglalikstaamaninginglalikkula
Naukanski Yuit ataasiqmaalghutpingayutsitamattaɫimataghvinelekmaalghugneng aghvinelekpingayuneng aghvinelekqulngughutngilnguqqulmeng
Nunivak Cup'ik atautciqmaɫerukpingaayutstaamättäɫiimatarvinglegenmalrunglegeninglulgenqulngurutailnguutqula
Sugpiaq atauciq
allriluq
mallukpingaunstaamattaɫimanarwinlgenmalluugininglulenqulnguyanqulen
Chugach Sugpiaq atuusiqmalruk
malruungin
pingaunstaamattaɫimänarwinlgenmalrunginingilulinqulnguyanqulin
Yup'ik atauciqmalrukpingayuncetamantaɫimanarvinglegenmalrunglegenpingayunglegenqulngunritaraanqula

Iroquoian languages

Language 012345678910
Cherokee ᏌᏊᎢ
saquui
ᏔᎵ
ta'li
ᏦᎢ
tso'i
ᏅᎩ
nvgi
ᎯᏍᎩ
hisgi
ᏑᏓᎵ
sudali
ᎦᎵᏉᎩ
galiquogi
ᏧᏁᎳ
tsunela
ᏐᏁᎳ
sonela
ᏍᎪᎯ
sgohi
Mohawk énskatékeniáhsenkaié:riwiskiá:ia'ktsá:tahsha'té:kontióhtonoié:ri
Oneida úskahtékenáhsʌkayé:wískyá:yaktsya:táktéklu’wá:tluoye:l̲i̲
Wyandot skatteⁿdihšęhkⁿdahkwišwažaʔtsutareʔaʔtereʔęʔtrǫʔahsęh

Mayan languages

Proto-Mayan *mih*juun*kaa’b’*oohx*ka:ng-*ho?-*wahq-*huq-*waqshaq-*b'eleng-*laxung
Language 012345678910
Huastec Mayan huntzaboxtzeacacbuchuaxicbelleuhlahu
Kaqchikel wa'ixjunka'i'oxi'kaji'wo'o'waqi'wuqu'waqxaqi'b'eleje'lajuj
Kiche jun
[xun]
kieb'
[kʰiep]
oxib'
[oʃip]
kajäb'
[kʰaxəp]
job'
[xop]
waqib'
[waqʰip]
wuqub'
[wuqʰup]
wajxaqib'
[waxʃaqʰip]
b'elejeb'
[ɓelexep]
lajuj
[laxux]
Q'anjob'al junkab'oxeb'kaneb'oyeb'waqeb'uqeb'waxaqeb'b'aloneb'lajobeb'
Yucatec Mayan[7][8] hunka'aóoxkanho'o**wáakúukwaxakbolonlahun
Tzotzil junchib'oxibchanibvo'obvakibvukubwaxakibbaluneblajuneb
Notes
^** For numbers above four, the Spanish words are generally used.[9]

Muskogean languages

Language 012345678910
Chickasaw[10] chaffatoklotochchí'naoshtatalhlhá'pihanná'liontokloontochchí'nachakká'lipokkó'li
Choctaw[11] achvffatuklotuchenaushtatalhapihvnnaliontukloontuchenachakkalipokkoli
Creek[12] hvmkenhokkolentutcēnenostencvhkēpenēpakenkolvpakencenvpakenostvpakenpalen
Mikasuki łáàmentoklantocheenanshéetaakenchahkeepaneepaakenkolapaakentoshnapaakenoshtapaakenpokoolen

Na-Dené languages

Language 012345678910
Chiricahua (Apache) dáłee’énaakitáá’, táídį́į́’’anshdlai’guustánguusts’iidi’ts’aabíńguust’áí’guneesnán
Dënesųłiné ı̨łághënáketaghëdı̨ghısǫlághëiłkʼë́taghëtotą / łásdı̨ ~ łë́sdı̨ıłkʼë́dı̨ ~ kʼë́dı̨ëłótąhonë́na
Jicarilla (Apache) dáła’éénáakikai’idį́į́’iashdle,
ashdle’
goskángosts’idisą́ąbį́į́nǫ́ǫst’aigoneesnán
Navajo t’ááłá’i (láa’ii)naakitáá’dį́į́’ashdla’hastą́ą́tsosts’idtseebíínáhást’éíneeznáá
Tlingit (tléil)tléix'déix̱nás'kdaax'oonkeijíntleidooshúdax̱adooshúnas'gadooshúgooshúḵjinkaat
Western Apache dáłá’anakihtaagi
(tāāgi)
dįį’i
(dį̄į̄’i)
ashdla’i, ashdla’, ishdla’igostángosts’iditsebii (tsebīī), sabii (sabīī), sebii (sebīī)góst’áí,
ńgóst’áí
goneznán, gonenán, goneezná, goniinán

Quechuan languages

Language 01234567891011121314151617181920
Quechua illaq
ch'usaq
huqiskaykinsatawapisqasuqtaqanchispusaqisqunchunkachunka huqniyuqchunka iskayniyuqchunka kinsaniyuqchunka tawaniyuqchunka pisqaniyuqchunka suqtaniyuqchunka qanchisniyuqchunka pusaqniyuqchunka isqunniyuqiskay chunka

Salishan languages

Coast languages 012345678910
Comox náʔasáʔačálasmussíyačixt'áxamc'oʔčistáʔčistígyixwúpan
Halkomelem lec'eisa·leɬi·xʷx̌eʔu·θelsɬeq'a·cest'x̌emθu·kʷsteqa·catu·xʷu·pel
Klallam nə́c̓uʔčə́səʔɬíxʷŋúsɬq̓áčšt̕x̣ə́ŋc̓úʔkʷstáʔcstə́kʷxʷʔúpn
Northern Straits (Saanich) NET̸E, / nət̕θəʔĆESE, / čəsəʔL̵IW̱ / ɬixʷṈOS / ŋasL̵K̶AĆES / ɬq̓ečəsDX̱EṈ / t̕x̣əŋT̸O,C̸ES / t̕θaʔkʷəsTA,T̵ES / teʔθəs TEC̸EW̱ / təkʷəxʷ,OPEN / ʔapən
Interior languages 012345678910
Okanagan naqsʔasílkaʔłísmuscilkstt̓áq̓əmkstsísp̓əl̓k̓timłx̌əx̌nutʔúpənkst
Salish nk̓ʷuʔesélčełémuscilt̓áq̓nsisp̓l̓héʔen̓mx̣n̓utupn
Shuswap nek'úʔsesélekeλésmustsilkstteq'méksttsútsλkeʔnek'°úʔpstemλenkúk'°eʔúpekst
Thompson péyeʔséyekeʔłésmúscíykstƛʼáqʼmekstcúłkeʔpiʔúpstəmłpéyeʔʔúpnekst

Siouan languages

Language 012345678910
Lakhóta tákuniwaŋží/wanji/wancinúŋpa/nupa/nup/numyámnitópazáptaŋšákpe (sha-kpe)šakówiŋ (sha-ko-wing)šaglóğaŋ (sha-glo-ghang)napčíyuŋka (na-pci-yung-ka)wikčémna (wi-kce-mna)

Tupian languages

Language 012345678910
Guaraní papa'ỹpeteĩmokõimbohapyirundypopoteĩpokõipoapyporundypa
Tupinambá oîepémokõîmosapyrirundykpopó-oîepépó-mokõipó-mosapyrpó-irundykmokõi-pó
Nheengatu iepémukũimusapíriirundiiepepupuiepépumukũipumusapíripuirundimukũipu

Utian languages

Language 012345678910
Bodega Miwok[13] kénneʔóṣṣatel(l)éekahújakenékkuhpácciṭakṣeelóowihʔóṣṣuwahkénnekotohkíccih

Uto-Aztecan languages

Language 012345678910
Comanche cíen
sʉmʉ
uah
waha
paiste
pahitʉ̱
ayarocueté
hayarokwetʉ̱
moobeté
moʔobeʔ
nabaehté
naabaitʉ̱
tatzeuhté
tàh'tsookt
nameuatzeuhté
nam'ewotstsooht
cemanouehminate
wo'menut
cemanri
sa'imen
Hopi[14] suukya’lööyömpàayomnaalöyömtsivotnavaytsange’nanaltpevtpakwt
Nahuatl ōmeēyināhuimācuīllichicuacēchicōmechicuēyichicnāhuimahtlactli
Shoshoni semmewahattepahaittewattsewittemanaikittenaahpaittetaattsewittewoosewittesewemihankantesewaahte
Tarahumara, Central[15] biréocuábiquiyánahuosamaríusaniquicháoosá nahuóquímacoymacoy
Timbisha[16] sümüttünwahattünpahittünwattsüwitünmanikitünnaapaitüntaattsüwitünwoosüwitünwanikkitünsüümootün

Yokutsan languages

Language 012345678910
Chukchansi yĕtpú-nâ-isá-pinhát-pan-niyít-si-nilchá-li-pinóm-chinmó-nosnó-nipchí-yĕ-u

Language isolates

Language 01234567891011121314151617181920
Ainu シネ
sine
トゥ
tu

re
イネ
ine
アシㇰネ
asikne
イワン
iwan
アㇻワン
arwan
トゥペサン
tupesan
シネペサン
sinepesan
ワン
wan
シネ イカㇱマ ワン
sine ikasma wan
トゥ イカㇱマ ワン
tu ikasma wan
レ イカㇱマ ワン
re ikasma wan
イネ イカㇱマ ワン
ine ikasma wan
アシㇰネ イカㇱマ ワン
asikne ikasma wan
イワン イカㇱマ ワン
iwan ikasma wan
アㇻワン イカㇱマ ワン
arwan ikasma wan
トゥペサン イカㇱマ ワン
tupesan ikasma wan
シネペサン イカㇱマ ワン
sinepesan ikasma wan
ホッネ
hotne
Basque zerobatbihirulaubost
bortz
seizazpizortzibederatzihamarhamaikahamabihamahiruhamalauhamabost
hamabortz
hamaseihamazazpihemezortzi
hamazortzi
hemeretzihogei
Iberian banbi(n)irurlaurbors(te)SeisisbisorseabaR
Burushaski hanaltóiskowáltočindómishíndothalóaltámbohunchótóorumo'
Elamite kirmarzitliulirit
Etruscan 𐌈𐌖
θu
𐌆𐌀𐌋
zal
𐌂𐌉
ci
𐌇𐌖𐌈
huθ
𐌌𐌀𐌙
maχ
𐌑𐌀
śa
𐌔𐌄𐌌𐌘
semφ
*𐌂𐌄𐌆𐌐
*cezp
𐌍𐌖𐌓𐌘
nurφ
𐌑𐌀𐌓
śar
*𐌈𐌖𐌑𐌀𐌓
*θuśar
*𐌆𐌀𐌋𐌑𐌀𐌓
*zalśar
*𐌂𐌉𐌑𐌀𐌓
*ciśar
𐌇𐌖𐌈𐌆𐌀𐌛
huθzar
*𐌌𐌀𐌙𐌑𐌀𐌓
*maχśar
*𐌑𐌀𐌑𐌀𐌓
*śaśar
𐌂𐌉𐌄𐌌 𐌆𐌀𐌈𐌓𐌖𐌌
ciem zaθrum
𐌄𐌔𐌋𐌄𐌌 𐌆𐌀𐌈𐌓𐌖𐌌
eslem zaθrum
𐌈𐌖𐌍𐌄𐌌 𐌆𐌀𐌈𐌓𐌖𐌌
θunem zaθrum
𐌆𐌀𐌈𐌓𐌖𐌌
zaθrum
Gilyak (Nivkh) ɲaqr
ñ(i)-
meqr
m(i/e)-
caqr
c(e)-
nɨkr
n(e)-
tʰoqr
tho-
ŋax
ngax-
ŋamk
ngamg
minr
minr
ɲɨɲben
ñeñben
mxoqr
mxo-
Hurrian šukkošin(i)kig(e)tumn(i)nari(ja)šešešind(i)kir(i/a)tamr(i)eman
Kusunda qastidziŋadapjaŋdzaŋpaŋdzaŋ
Nihali biḍumirarmoṭhonālopãcochāḥsatoaṭhonavdas
Mapudungun kiñeepukülamelikechukayureglepuraayllamari
Sumerian 𒁹
desh
𒈫
min
𒐈
pesh
𒐼
lim
𒐊
i
𒐋
i-ash
𒑂
i-min
𒑄
i-us
𒑆
i-lim
𒌋
hu
Zuni topintekwilinhaʼinʼaawitenʼaptentopalekkaʼakwilelekkʼahaʼelekkʼatenalekkʼaʼastemlhan

Creoles and pidgins

English-based creoles and pidgins 012345678910
Bislama wantutrifofaevsiksseveneitnaenten
Solomon Islands Pijin sirowantutrifoafaevsikisseveneitnaenten
Tok Pisin sirowantutrifoafaivsikissevenetnainten
Krio zirowantutrifofayvsikssɛvinetnayntɛn
Norfolk/Pitcairnese siro (sero)wantuuthriifoorfiiwsiks (seks)sewenietniinten
French-based creole languages 012345678910
Antillean Creole zéroyonntwakatsenksissetuitnèfdis
Haitian Creole zeroyoundetwakatsenksissètyitnèfdis
Mauritian Creole (Morisien) zeroenndetrwakatsinksissetwitnefdis
Seychellois Creole (Seselwa) enndetrwakatsenksissetwitnefdis
Portuguese-based creole languages 012345678910
Cape Verdean Creole (Santiago) zéruundostreskuatusinkuseixsétiôitunóvidés
Cape Verdean Creole (São Vicente) zérundostreskuatsinkseixsétôitnóvdés
Papiamentu undostreskuatersinkuseissheteochonuebedjes
Spanish-based creole languages 012345678910
(Zamboanga, Cavite, Cotabato, Davao Chavacano) zero/serounodostrescuatro/kwatrocinco/singkoseissiete/syeteochonueve/nwebediez/dies
(Ternate Chavacano) serounûdostreskwatrûsingkûseissyétihochûnwebedies
Zulu-based pidgin languages 012345678910
Fanagalo wantutrifofayifsikisseveneyitnayinten

Constructed and auxiliary languages

International auxiliary languages 01234567891011121314151617181920
Communicationssprache unaduatriaquatraquinasestasettaottanonadia
Esperanto nulunudutrikvarkvinsessepoknaŭdekdek unudek dudek tridek kvardek kvindek sesdek sepdek okdek naŭdudek
Glosa mobitritetpensixsetioknonadeka
Idiom Neutral undutrikuatrkuinkseksseptoktnovdesdesundesdudestrideskuatrdeskuinkdesseksdesseptdesoktdesnovdudes
Ido zeroundutriquarkinsissepoknondekdek-e-undek-e-dudek-e-tridek-e-quardek-e-kindek-e-sisdek-e-sepdek-e-okdek-e-nonduadek
Interlingua zerounduotresquatrocinquesexsepteoctonovedecedece-undece-duodece-tresdece-quatrodece-cinquedece-sexdece-septedece-octodece-novevinti
Interslavic nula
нула
jedin
једин
dva
два
tri
три
četyri
четыри
pęť
петь
šesť
шесть
sedm
седм
osm
осм
devęť
деветь
desęť
десеть
jedinnadsęťdvanadsęťtrinadsęťčetyrinadsęťpęťnadsęťšesťnadsęťsedmnadsęťosmnadsęťdevęťnadsęťdvadesęti
Kotava nedoytanoytoloybaroybalemoyaluboytevoyperoyanhustoylerdoysanoy
Lingua Franca Nova undutrecuatrosincosesseteotonovedesdes-undes-dudes-tredes-cuatrodes-sincodes-sesdes-setedes-otodes-novedudes
Novial seroundutriquarsinksixsetotnindek
Novoslovnica нôл
nôl
jеден
јeden
два
dva
три
tri
четыри
četyri
пѧт
pęt
шест
šest
седем
sedem
осем
osem
девѧт
devęt
десѧт
desęt
jedennadesętdvanadesęttrinadesętčetyrinadesętpětnadesętšestnadesętsedemnadesętosemnadesętdevętnadesętdvadesęt
Occidental (Interlingue) undutriquarquinsixsettottnindecideciundecidudecitrideciquardeciquindecisixdecisettdeciottdecininduant
Solresol redodoremimirefafaresolsolrelalaresisimimidomimiremimifamimisolmimilamimisimidodomireremifafamisolsolmilalamisisifafadofafare
Spokil balgeldilvolmulfaltelkilpolhalhalbalhalgelhaldilhalvolhalmulhalfalhaltelhalkilhalpolgenul
Volapük serbaltelkilfollulmälveljölzüldegdeg baldeg teldeg kildeg foldeg luldeg mäldeg veldeg jöldeg zülteldeg
Artistic languages 01234567891011121314151617181920
Brithenig sero / rhenyndewtruicathrcincseisethoethnoedegyndigdewddigtruiddigcathorddigkindigyn e ghindigdew e ghindigdewnoecathr e ghindiggweint
D'ni fahbreesehntorvahtvahgahfahvahgahbreevahgahsehnvahgahtornayvoo
Dothraki som

[som]

at

[at̪]

akat

[akat̪]

sen

[sen̪]

tor

[t̪ɤɾ]

mek

[mek]

zhinda

[ʒin̪d̪a]

fekh

[fex]

ori

[oɾi]

qazat

[qɑzat̪]

thi

[θi]

High Valyrian mēre

[meːɾe]

lanta

[lanta]

hāre

[haːɾe]

izula

[izula]

tōma

[toːma]

bȳre

[byːɾe]

sīkuda

[siːkuda]

jēnqa

[d͡ʒeɴqa]

vōre

[voːɾe]

ampa

[ampa]

Klingon 

pagh [pʰɑɣ]



wa' [wɑʔ]



cha' [t͡ʃɑʔ]



wej [wɛd͡ʒ]



loS [loʂ]



vagh [vɑɣ]



jav [d͡ʒɑv]



Soch [ʂot͡ʃ]



chorgh [t͡ʃorɣ]



Hut [xutʰ]



wa'maH [ˈwɑʔmɑx]

 

wa'maH wa' [ˈwɑʔmɑx wɑʔ]

 

wa'maH cha' [ˈwɑʔmɑx t͡ʃɑʔ]

 

wa'maH wej [ˈwɑʔmɑx wɛd͡ʒ]

 

wa'maH loS [ˈwɑʔmɑx loʂ]

 

wa'maH vagh [ˈwɑʔmɑx vɑɣ]

 

wa'maH jav [ˈwɑʔmɑx d͡ʒɑv]

 

wa'maH Soch [ˈwɑʔmɑx ʂot͡ʃ]

 

wa'maH chorgh [ˈwɑʔmɑx t͡ʃorɣ]

 

wa'maH Hut [ˈwɑʔmɑx xutʰ]



cha'maH [t͡ʃɑʔmɑx]

Klingonaase nakembeltasreslobdentekzimsofpon
Na'vi kew'awmunepxeytsìngmrrpukapkinävolvolawvomunvopeyvosìngvomrrvofuvohinmevolmevolawmevomunmevopeymevosìng
Quenya munta

[ˈmunta]

minë

[ˈminɛ]

atta

[ˈatːa]

neldë

[ˈnɛldɛ]

canta

[ˈkanta]

lempë

[ˈlɛmpɛ]

enquë

[ˈɛŋkʷɛ]

otso

[ˈɔtsɔ]

toldo

[ˈtɔldɔ]

nertë

[ˈnɛrtɛ]

quain

[ˈkʷajn]

minquë

[ˈmiŋkʷɛ]

yunquë

[ˈjuŋkʷɛ]

*nelquë

[ˈnɛlkʷɛ]

canaquë

[ˈkanakʷɛ]

lepenquë

[ˈlɛpɛŋkʷɛ]

enenquë

[ˈɛnɛŋkʷɛ]

otoquë

[ˈɔtɔkʷɛ]

toloquë

[ˈtɔlɔkʷɛ]

neterquë

[ˈnɛtɛrkʷɛ]

*yúquain

[ˈjuːkʷajn]

Sindarin mintadneledhcanadlebenenegodogtolodhnederpaeminibýneg
Talossan viensdouâtresqatorsimcâsexseifetvuitnouâbisquinc
Telerin mintatneletcanatlepeneneceotos*tolodneterpaiminipeyūnecenelpecampelepempeenempeotospetolpeneterpe*yūpai
Teonaht uontibroelenfremneighborksyksotsabreuynotemradleyn
Wenedyk zerowyndwutrzekotrycząkszejsiećocynówdzeczwynsprzedczydwusprzedczytrzesprzedczykotrysprzedczycząksprzedczyszejsprzedczysiećsprzedczyocysprzedczynówsprzedczywijęć
Hymmnos nei
O
nnoi
I
zidrifefviraixaheptoctneidec
de
Engineered languages 01234567891011121314151617181920
Láadan theronedeshinboóbimshambathumnibbudthab
Loglan ninetotefofesosevoveneninenenetonetenefonefenesonesenevonevetoni
Lojban noparecivomuxazebisopanopapaparepacipavopamupaxapazepabipasoreno
Ro zaxzabzaczadzafzagzalzamzaqzarzabaxzababzabaczabadzabafzabagzabalzabamzabaqzabarzacax
Toki Pona
(ala)
wan
tu
mute
(tu wan)
mute
(tu tu)
mute
(luka)
mute
(luka wan)
mute
(luka tu)
mute
(luka tu wan)
mute
(luka tu tu)
mute
(luka luka)
mute
(luka luka wan)
mute
(luka luka tu)
mute
(luka luka wan tu)
mute
(luka luka tu tu)
mute
(luka luka luka)
mute
(luka luka luka wan)
mute
(luka luka luka tu)
mute
(luka luka luka tu wan)
mute
(luka luka luka tu tu)
mute
(luka luka luka luka)

References

  1. Cysouw, Michael; Quantitative explorations of the worldwide distribution of rare characteristics, or: the exceptionality of north-western European languages Archived 2009-05-14 at the Wayback Machine; pp. 11-12
  2. Juha Janhunen (2006). The Mongolic Languages. Routledge. p. 393. ISBN 978-1-135-79690-7.CS1 maint: ref=harv (link)
  3. Deblois&Metallic, "Micmac Lexicon, National Museum of Man Mercury Series, 1984
  4. John Harris, Australian Aboriginal and Islander mathematics, Australian Aboriginal Studies, 1987.
  5. William B. McGregor, (2013). Languages of the Kimberley, Western Australia, Routledge. ISBN 978-1-134-39602-3
  6. Stephanie Fryer-Smith, (2002). Aboriginal Benchbook for Western Australian courts Archived 2013-10-12 at the Wayback Machine, Australian Institute of Judicial Administration Incorporated. ISBN 1-875527-42-7
  7. Laura Redish & Orrin Lewis. "Vocabulary Words in Native American Languages: Yucatec Maya". Nativelanguages.org. Retrieved 2007-08-19.
  8. Gómez Navarrete, Javier Abelardo (2009). DICCIONARIO INTRODUCTORIO ESPAÑOL – MAYA MAYA -ESPAÑOL (PDF) (in Spanish). Chetumal, Quintana Roo: Universidad de Quintana Roo. Retrieved 2012-04-15.
  9. Bolles, David & Alejandra. "Numbers and Number Classifiers". A Grammar of the Yucatecan Mayan Language. Foundation for the Advancement of Mesoamerican Studies. Retrieved 2007-08-19.
  10. P. Munro and C. Willmond, Chikashshanompa' kilanompoli', University of Oklahoma Press 2008
  11. M. Haag and H. Willis, Choctaw language and culture, University of Oklahoma Press 2001
  12. Pamela Innes et al., Beginning Creek, University of Oklahoma Press 2004
  13. Callaghan, Catherine A. 1970. Bodega Miwok Dictionary. Berkeley: University of California Press.
  14. Ulrich, Alexis. "Hopi numbers". Of Languages and Numbers.
  15. Ulrich, Alexis. "Central Tarahumara numbers". Of Languages and Numbers.
  16. Ulrich, Alexis. "Timbisha numbers". Of Languages and Numbers.

This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.