sõimama
Estonian
Etymology
From Proto-Finnic *soimat'ak. Cognate to Finnish soimata and Votic sõimata (“to revile, to slander”).
Conjugation
Inflection of sõimama (ÕS type 29/hüppama, no gradation)
| indicative | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| present | perfect | ||||
| person | positive | negative | person | positive | negative |
| 1st sing. | sõiman | ei sõima | 1st sing. | olen sõimanud | ei ole sõimanud pole sõimanud |
| 2nd sing. | sõimad | 2nd sing. | oled sõimanud | ||
| 3rd sing. | sõimab | 3rd sing. | on sõimanud | ||
| 1st plur. | sõimame | 1st plur. | oleme sõimanud | ||
| 2nd plur. | sõimate | 2nd plur. | olete sõimanud | ||
| 3rd plur. | sõimavad | 3rd plur. | on sõimanud | ||
| passive | sõimatakse | ei sõimata | passive | on sõimatud | ei ole sõimatud pole sõimatud |
| past | pluperfect | ||||
| person | positive | negative | person | positive | negative |
| 1st sing. | sõimasin | ei sõimanud | 1st sing. | olin sõimanud | ei olnud sõimanud polnud sõimanud |
| 2nd sing. | sõimasid | 2nd sing. | olid sõimanud | ||
| 3rd sing. | sõimas | 3rd sing. | oli sõimanud | ||
| 1st plur. | sõimasime | 1st plur. | olime sõimanud | ||
| 2nd plur. | sõimasite | 2nd plur. | olite sõimanud | ||
| 3rd plur. | sõimasid | 3rd plur. | oli sõimanud | ||
| passive | sõimati | ei sõimatud | passive | oli sõimatud | ei olnud sõimatud polnud sõimatud |
| conditional | |||||
| present | perfect | ||||
| person | positive | negative | person | positive | negative |
| 1st sing. | sõimaksin | ei sõimaks | 1st sing. | oleksin sõimanud | ei oleks sõimanud poleks sõimanud |
| 2nd sing. | sõimaksid | 2nd sing. | oleksid sõimanud | ||
| 3rd sing. | sõimaks | 3rd sing. | oleks sõimanud | ||
| 1st plur. | sõimaksime | 1st plur. | oleksime sõimanud | ||
| 2nd plur. | sõimaksite | 2nd plur. | oleksite sõimanud | ||
| 3rd plur. | sõimaksid | 3rd plur. | oleksid sõimanud | ||
| passive | sõimataks | ei sõimataks | passive | oleks sõimatud | ei oleks sõimatud poleks sõimatud |
| imperative | |||||
| present | perfect | ||||
| person | positive | negative | person | positive | negative |
| 1st sing. | — | — | 1st sing. | — | — |
| 2nd sing. | sõima | ära sõima | 2nd sing. | — | — |
| 3rd sing. | sõimaku | ärgu sõimaku | 3rd sing. | olgu sõimanud | ärgu olgu sõimanud |
| 1st plur. | sõimakem | ärgem sõimakem | 1st plur. | — | — |
| 2nd plur. | sõimake | ärge sõimake | 2nd plur. | — | — |
| 3rd plur. | sõimaku | ärgu sõimaku | 3rd plur. | olgu sõimanud | ärgu olgu sõimanud |
| passive | sõimatagu | ärgu sõimatagu | passive | olgu sõimatud | ärgu olgu sõimatud |
| quotative | |||||
| present | perfect | ||||
| person | positive | negative | person | positive | negative |
| active | sõimavat | ei sõimavat | active | olevat sõimanud | ei olevat sõimanud polevat sõimanud |
| passive | sõimatavat | ei sõimatavat | passive | olevat sõimatud | ei olevat sõimatud polevat sõimatud |
| Nominal forms | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ma-infinitive | da-infinitive | ||||||||
| active | passive | da-form | sõimata | ||||||
| nominative | sõimama | sõimatama | des-form | sõimates | |||||
| inessive | sõimamas | — | participle | ||||||
| elative | sõimamast | — | active | passive | |||||
| translative | sõimamaks | — | present | sõimav | sõimatav | ||||
| abessive | sõimamata | — | past | sõimanud | sõimatud | ||||
Derived terms
- sõim
This article is issued from
Wiktionary.
The text is licensed under Creative
Commons - Attribution - Sharealike.
Additional terms may apply for the media files.