sööma

sööma (Estnisch)

Verb
ZeitformPersonWortform
ma-Infinitiv sööma
da-Infinitiv süüa
Präsens 1. Person Singularsöön
Präteritum 1. Person Singularsõin
Imperativ 2. Person Pluralsööge
nud-Partizip söönud
tud-Partizip söödud
Passiv Präsens süüakse

Worttrennung:

söö·ma, süüa Präteritum: sõin

Aussprache:

IPA: [ˈsʲøːmɑ]
Hörbeispiele: —

Bedeutungen:

[1] essen

Herkunft:

[1] von proto-finnisch *söödäk „essen“

Beispiele:

[1] Mida sa tahad süüa?
Was möchtest du essen?

Wortbildungen:

[1] söömaaeg, söömaisu, söömalaud, söömamees, söömapalve, söömar, sööming

Übersetzungen
 

Referenzen und weiterführende Informationen:

[1] Uni Leipzig: Wortschatz-Lexikon „sööma“
[1] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013: „sööma“
[1] Berthold Forssman: Estnisch - Deutsch. Eesti-saksa sõnaraamat. Hempen, Bremen 2005, ISBN 3-934106-36-6, Seite 842
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.