tõeline

Estonian

Etymology

From tõsi +‎ -line.

Adjective

tõeline (genitive tõelise, partitive tõelist, comparative tõelisem, superlative kõige tõelisem)

  1. real, actual
  2. (figuratively) great, perfect

Declension
Inflection of tõeline (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative tõeline tõelised
accusative tõelise tõelised
genitive tõelise tõeliste
partitive tõelist tõelisi
illative tõelisse
tõelisesse		 tõelistesse
tõelisisse
inessive tõelises tõelistes
tõelisis
elative tõelisest tõelistest
tõelisist
allative tõelisele tõelistele
tõelisile
adessive tõelisel tõelistel
tõelisil
ablative tõeliselt tõelistelt
tõelisilt
translative tõeliseks tõelisteks
tõelisiks
terminative tõeliseni tõelisteni
essive tõelisena tõelistena
abessive tõeliseta tõelisteta
comitative tõelisega tõelistega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.