ohtlik

Estonian

Etymology

From oht (“danger”) +‎ -lik

Adjective

ohtlik (genitive ohtliku, partitive ohtlikku)

  1. dangerous

Declension
Inflection of ohtlik (ÕS type 25/õnnelik, kk-k gradation)
singular plural
nominative ohtlik ohtlikud
accusative ohtliku ohtlikud
genitive ohtliku ohtlike
ohtlikkude
partitive ohtlikku ohtlikke
ohtlikkusid
illative ohtlikku
ohtlikusse		 ohtlikesse
ohtlikkudesse
inessive ohtlikus ohtlikes
ohtlikkudes
elative ohtlikust ohtlikest
ohtlikkudest
allative ohtlikule ohtlikele
ohtlikkudele
adessive ohtlikul ohtlikel
ohtlikkudel
ablative ohtlikult ohtlikelt
ohtlikkudelt
translative ohtlikuks ohtlikeks
ohtlikkudeks
terminative ohtlikuni ohtlikeni
ohtlikkudeni
essive ohtlikuna ohtlikena
ohtlikkudena
abessive ohtlikuta ohtliketa
ohtlikkudeta
comitative ohtlikuga ohtlikega
ohtlikkudega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.