märg

See also: marg

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *märkä, from a Baltic language, compare Latvian mērka (“humidity”) and Lithuanian merkti (“to water”). Cognate to Finnish märkä.

Adjective

märg (genitive märja, partitive märga)

  1. wet

Declension
Declension of märg (type külm)
singular plural
nominative märg märjad
genitive märja märgade
partitive märga märgi / märgasid
illative märga / märjasse märgadesse / märgisse
inessive märjas märgades / märgis
elative märjast märgadest / märgist
allative märjale märgadele / märgile
adessive märjal märgadel / märgil
ablative märjalt märgadelt / märgilt
translative märjaks märgadeks / märgiks
terminative märjani märgadeni
essive märjana märgadena
abessive märjata märgadeta
comitative märjaga märgadega

Ludian

Etymology

From Proto-Finnic *märkä.

Adjective

märg

  1. moist

Swedish

Etymology

From Old Norse mergr, from Proto-Germanic *mazgaz < *mazgą, from Proto-Indo-European *mozgos, *mosgʰos. Compare Norwegian Nynorsk merg, Norwegian Bokmål marg, Danish marv, Icelandic mergur, Dutch merg, German Mark, English marrow.

Noun

märg c (definite form märgen)

  1. (uncountable) marrow

Veps

Etymology

From Proto-Finnic *märkä.

Adjective

märg

  1. moist
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.