kohtalotar

Finnish

Etymology

kohtalo (fate, destiny) + -tar (-ess)

Noun

kohtalotar

  1. (Greek mythology) Fate, Moira (any of the supernatural beings named Atropos, Clotho and Lachesis who controlled the destiny of men and of the gods)

Declension

Inflection of kohtalotar (Kotus type 32/sisar, tt-t gradation)
nominative kohtalotar kohtalottaret
genitive kohtalottaren kohtalottarien
kohtalotarten
partitive kohtalotarta kohtalottaria
illative kohtalottareen kohtalottariin
singular plural
nominative kohtalotar kohtalottaret
accusative nom. kohtalotar kohtalottaret
gen. kohtalottaren
genitive kohtalottaren kohtalottarien
kohtalotarten
partitive kohtalotarta kohtalottaria
inessive kohtalottaressa kohtalottarissa
elative kohtalottaresta kohtalottarista
illative kohtalottareen kohtalottariin
adessive kohtalottarella kohtalottarilla
ablative kohtalottarelta kohtalottarilta
allative kohtalottarelle kohtalottarille
essive kohtalottarena kohtalottarina
translative kohtalottareksi kohtalottariksi
instructive kohtalottarin
abessive kohtalottaretta kohtalottaritta
comitative kohtalottarineen

Hyponyms

This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.