keel

keel (Estnisch)

Substantiv
KasusSingularPlural
Nominativkeelkeeled
Genitivkeelekeelte
Partitivkeeltkeeli
Illativkeelde
keelesse		keeltesse
(keelisse)
Inessivkeeleskeeltes
(keelis)
Elativkeelestkeeltest
(keelist)
Allativkeelelekeeltele
(keelile)
Adessivkeelelkeeltel
(keelil)
Ablativkeeleltkeeltelt
(keelilt)
Translativkeelekskeelteks
(keeliks)
Terminativkeelenikeelteni
(keelini)
Essivkeelenakeeltena
(keelina)
Abessivkeeletakeelteta
Komitativkeelegakeeltega

Worttrennung:

keel, Plural: kee·led

Aussprache:

IPA: […]
Hörbeispiele: —

Bedeutungen:

[1] Sprache
[2] Zunge
[3] Saite

Herkunft:

[1] von proto-finnisch *keeli „Zunge; Sprache“

Beispiele:

[1]


Übersetzungen
 

Referenzen und weiterführende Informationen:

[1] Estnischer Wikipedia-Artikel „keel“
[2] Estnischer Wikipedia-Artikel „keel (anatoomia)“
[3] Estnischer Wikipedia-Artikel „pillikeel“
[*] Uni Leipzig: Wortschatz-Lexikon „keel“
[1–3] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013: „keel“
[1–3] Berthold Forssman: Estnisch - Deutsch. Eesti-saksa sõnaraamat. Hempen, Bremen 2005, ISBN 3-934106-36-6, Seite 255
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.